20170209

HELLO, AGAIN

Hello, it's so nice to see you still coming here! I know it's been a while - a  h u g e  while - and some of you probably think I've given up on blogging for good, but now I'm back! 


Hei, nii vahva, et te ikka vahete vahel siin piilumas käite! Tean, tean - viimasest postitusest on möödas ikka päris kaua aega ja paljud kindlasti mõtlesid, et olen blogimisega ühel pool, aga nüüd olen ma tagasi!


These last six months that silence had taken over this blog have been very special for many reasons. If you're following me on Instagram (@emiliachochia) then you must know that I've been mummying around already for four months by now and that should explain the meaning of the word ''special'' used above :))) 

But no, that's not really the reason I haven't showed up in here. In the middle of July (or, to be honest, already a bit earlier) I just felt like I had lost the connection with this world here. I had lost the inspiration, motivation and will to blog. I was trying to clear up my mind and understood that it makes absolutely no sense to force myself to create something without any passion nor sparkle in my eyes. However, I didn't close the blog down as I actually enjoy even myself coming here every once in a while and be a little nostalgic, and I guess it's good I didn't close the place, because now I feel like I've gained a will to blog again and we shall see what's going to happen next!

I can guarantee that it's not going to turn into a pure baby blog, but this time, starting over, I'd like to try to make it more easy... Less organised, less sophisticated or less about deep content (not like I was blogging about some serious affairs before), perhaps a simple every-day diary fulfilled with every-day photographs. As I still started blogging for myself, I think the nicest is always to look back at these ''real life'' moments collected here :)

Once again, I'm super duper happy that you haven't left me and welcome on a new blogging journey with me! ♡


Need kuus kuud, mil siin blogis on valitsenud vaikus, on olnud täidetud väga eriliste hetkedega ning seda mitmes mõttes. Need, kes minu toimetustel Instagramis (@emiliachochia) silma peal hoiavad teavad, et nüüdseks olen juba neli kuud ühe vahva beebitüdruku elus emarolli kandnud ning see ehk seletab ülal kasutatud sõna '' eriline'' tähendust kõige paremini :)))

Aga ei, emaks saamine pole mitte see põhjus, miks ma end siin näole andnud pole. Juba juulikuu keskel (või tegelikult isegi veidi varem) tundsin, et side siinse blogimaailmaga hakkab kuidagi katkema. Kaotasin inspiratsiooni, motivatsiooni ning igasuguse isu blogida. Mõnetise kaalumise tagajärjel otsustasin, et ei ole mõtet seda asja siin ilma kireta edasi ajada ning ennast sundida millekski, mis enam sära silmadesse ei too. Sellegi poolest, otsustasin, et päris kinni ma blogi ka ei pane, endalgi vahel tore siia nostalgitsema tulla. Tagant järele mõeldes on mul hea meel, et nii tegin, sest nüüd on hea jälle tagasi tulla ja eks siis näis, mis saama hakkab!

Minu sõna selle peale, et see blogi ei muutu kohe kindlasti 100% beebiblogiks, kuid nüüd, alustades nii öelda puhtalt lehelt ja otsast peale meeldiks mulle kõike veidi lihtsustada... Natuke vabamalt võtta ning seejuures ehk sisukustki veidi kärpida (mitte, et ma siin enne nüüd teab mis globaalseid afääre lahanud oleksin). Vähem teksti, rohkem pilte? Igapäevast lihtsust, igapäeva elu, igapäevaseid pilte. Blogima hakkasingi ju eelkõige enda pärast ja neid igapäeva hetki on alati just kõige toredam aja möödudes meenutama tulla :)

Mul on veelkord suur rõõm, et te mind üksi pole jätnud ja veel suurem rõõm on teid endaga uuele blogimisteekonnale kaasa kutsuda! ♡


4 comments: