20141008

311 päeva pulmadeni ehk peokoha otsingust ja leidmisest

Käisime paar nädalat tagasi Archiga kahte potentsiaalset pulmapeo kohta vaatamas - peaaegu seitse kuud(!) on möödunud päevast, mil omale teemantsõrmuse sõrme sain. 
Okei, ma ei hakanud meeleheitel psaiko-pruudi kombel kohe järgmisel päeval peokohta otsima, aga siiski, terve juuni- ja augustikuu + septembri alguse käisime Archiga mööda Eestimaad ja juulis kiikasime ka Gruusias ringi, kuid ikka ei midagi.

Kes veel ei tea, siis meie oleme selline veider paar, kes abiellub ja siis abiellub veelkord. Meil tuleb kaks tseremooniat, kaks pidu ja loodetavasti siis kaks korda rohkem kannatust ja närve kaa :D Aga miks kaks pulma? Sest minu teine pool on tegelikult Gruusiast pärit ja otsustasime, et on kergem, kui me ise ühest kohast teise liigume, mitte ei lennuta sadu külalisi edasi-tagasi. Niisiis tuleb esimene pulm hilissuvel Eestis ja teine Gruusias. 


Ma ei oska öelda, kas me oleme siis ise nii nõudlikud või eestlastel tõesti polegi enam kombeks nii palju abielluda, et ka vastavaid kohti ei ole?


Gruusias on võrdlemisi lihtne - lähed astud mõnda restorani sisse ja voilá - ''Muidugi mahutame me 200 inimest vabalt ära! Muidugi on meil pulmadega kogemusi! Muidugi, muidugi... Ikka saab!''
Enam-vähem iga restoran on ka sisekujunduslikust vaatenurgast pulmadeks justkui loodud - mõned kohad on spetsiaalselt vaid pulmadeks, ristimis- või sünnipäevapidudeks loodud.

Ühesõnaga, nüüd oleme me jõudnud võrdlemisi ebameeldivasse hetke ja peame oma külaliste listist  inimesi välja praakima hakkama... Okei, koha me leidsime ja see on tõesti meie unistuste koht, igati fantastiline. AGA kahjuks on igal asjal omad miinused ning selle kõnealuse koha miinuseks on väike ruum. Üle kaheksakümne külalise ei oleks kuidagi mõeldav kutsuda ja olgugi, et see kurvastab, otsustasime just selle koha kasuks.

Mul on juba kombeks saanud, et iga kord, kui pean pulmadega seoses mingi otsuse vastu võtma, mis mulle kas või natukenegi vastukarva on, siis lohutan end teadmisega, et Gruusias tuleb meil ju üks pulm veel ning seal ma kindlasti saan täpselt seda ja teist, mida hing ihkab. Kas see ka päriselt nii on? Eks aeg näitab.

Senikauaks olen lihtsalt rõõmus ja jagan oma rõõmu teiega, et Eestiski vähemalt koht paigas on!

    

No comments:

Post a Comment