20140910

ჩემი საქართველო a.k.a Chemi Saqartvelo


Pühendan selle hilisõhtuse postituse ühele väga erilisele kohale, mis on mulle väga armsaks saanud ning mida ma juba peaaegu, et oma teiseks koduks võin pidada.

Kes mind paremini tunnevad, said juba ehk aru, millisest kohast jutt - minu imedemaa - maa, kus legendi järgi pandi esimene vein pudelisse, maa, mis on tuntud oma võrratute rahvustoitude poolest. Kirglik rahvatants ja rõõmunoodid rahvalauludes, mehed mägedest oma kinžalidega vehklemas ja süsimustade punupatsidega tüdrukud hachapuri jaoks tainast valmistamas. Rikkalikud traditsioonid, millest kümne küünega kinni hoitakse. Imearmsad puitpitsiga majakesed vanalinnades, iidvanad pühakojad, diferentseeruv arhitektuur ja mitmed suured puu- ja köögiviljaturud. Rahvusvaheliselt armastatud mineraalvesi (Gruusias asub muideks üks Coca Cola tehaseid, sest seal on lihtsalt nii maitsev vesi), hingematvalt ilus loodus ja nii edasi ja nii edasi. Nimekirja võiks lõpmatuseni jätkata. Ning jah, see maa, millest jutt käib, on otseloomulikult minu armas Gruusia ♡

Kindlasti tuleb selles blogis veel palju juttu nii Gruusiast kui sealsetest rõõmsatest ning temperamentsetest inimestest, kelle hulgast mõni on sügavale minu südamesse pugenud. Arvatavasti mainin ikka siin-seal midagi Gruusiast või sellega seonduvast. Vaevalt, et ma seda kindlas järjekorras ja erinevate teemade kaupa teen, nagu näiteks gruusia rahva seas tooste söömaajal tõstetakse - kuidas siis muidu, kui ikka kindlas järjekorras ja 10minutilise jutukesega, mis antud teemaga kaasneb (näiteks Lääne-Gruusias võetakse söögilauas alati esimene sõõm veidi rahu auks, Ida-Gruusias aga religiooni auks) :) 

Üks asi, mis mulle Gruusia juures alati muige suule toob on gruusia taksojuhid. Vot sinna taksode rooli on ikka küll ühed äraütlemata vahvad sellid sattunud! Sõidukultuur on üldse Gruusias täitsa omaette teema... Mina olen juba kõrvalistujana peaaegu seitseteist korda infarkti saanud, sest liiklejad on lihtsalt nii ettearvamatud ja teevad selliseid hulljulgeid asju keset linnatänavaid, et kui midagi säärast Tallinna kesklinnas juhtuks, räägitaks sellest ajalehtedes ja netiväljaannetes, Gruusias on see aga igapäevane ning kuigi on täitsa kehtivad liiklusseadused olemas, et kasutata neid praktikas just nii, nagu näiteks meie kodumaal :) Ja kusjuures ma ÜLDSE ei liialda!

PS! Kes on huvitatud näiteks sellest, kuidas see keeruline ja ainulaadse tähestikuga gruusia keel kõlab, siis siin on üks lahe video, mis ühendab endas ka vanaaja ning tänapäevase Gruusia ehk siis näitab aastaid vana rahvuslikku tantsu-laulu poolt ning seda just modernses võtmes.

Lisan postitusele videole vaatama siiski ka pilte. Aga kuna minu arvates on üsna võimatu nende suurepäraste vaadete ja isuäratavate toidupiltide seast midagi välja noppida ja neid sorteerida, niisiis lisan neid siia üsna suvaliselt ja mitte mingis kronoloogilises järjekorras ega linnade järjestuses.

Vaatame, kas teile avaldavad need mõningad pildid selle lühikese ja sissejuhatava teksti illustratsiooniks sama palju muljet kui mullegi ;)

PS2! Enamik fotosi on minu enda üles pildistatud, paljud on aga internetist ja osad sõprade fotokogudest :)


PS3! Postituse pealkirjas väljatoodud ჩემი საქართველო a.k.a Chemi Saqartvelo oleks eesti keelde tõlgituna Minu Gruusia :)

No comments:

Post a Comment